meri.akvarist.ee

60x30x30 akva mõõdud

Tegin siis 20% veevahetuse aga NO3 test näitab ikka sinna 40 kanti. Peaks vist veel 20% veevahetuse tegema paari päeva pärast? Vaatasin testi peal oli selline lause:
Nitraatide sisalduse langetamiseks kõige rohkem sobib SERA Bio-denitrstor. Samuti kiiresti kasvavad taimede kasutamine ja osaline vee vahetus(ainult madal nitraatide sisaldusel)

Ei tea kas tasuks see SERA Bio-denitrstor osta?

Vahepeal on siis vetikas vohama hakkanud. Osadel kividel roheline ja osadel pruunikas ning klaasil ka pruunikas. Kividelt sai pintsliga vetikad maha pühitud, kuna see võib ummistada kivide poore ja selle tulemusena mul äkki ongi see NO3 tase kõrge? Sai pump ka ümber tõstetud nii, et ta ei ajaks põhja kivisi sassi. Nüüd pump ühes ääres ja skimmer teises ääres. Tigu suri kohe peale akvasse panemist kahjuks ära Samas erakvähk tunneb ennast suht hästi ja ajas oma vana kesta maha . Sain lõpuks omale reflektorid ka lambile ja tõstsin lambi veepinnast 15cm peale(ennem 5-6 cm). Põhjus kuna akva temp ülatus päeval 30-31 kraadi vahele. Hetkel ka kuidagi palju ikka päeval 28-30 kraadi.Seoses sellega mõtlesin ehitada omale ise mingi ventika. Nimelt vedeleb mul üle lals arvuti toitekat. Äki saaks sealt ühelt ventikas seest ära võtta ja teine tema toitmiseks kasutada. Lisaks krutisin vanalt korpuselt power lüliti ära. Aga pole ühtegi skeemi mis värvi juhtmete alla ühendada lüliti ja mis värvi juhtmete alla ventikas. Oskab keegi aidata? Ajutiselt olen proovinud vee jahutamist kraaniveest tehtud jääga.
Siis on kahtlane veel see, et akvaarjumi nurka pinna peale tekkib vaht. Aga millest ja mis selle vältimiseks tegema peaks. NO3 tase on endiselt kõrge. Lisan nüüd mingit NO3 madaldajat vette peale vee vahetust. Lisaks pistsin valodja soovitusel söekotti vette.
Mure on ka korrallidga Actinodiscus species(Green Mushroom leaves) on öösel roheline nagu ikka aga päeval muutub pruunikaks nagu vetikas.
Valodja andis mulle oma akvast ühe oksa sellise koralli aga see ei püsinud kuidagi kohapeal ja panin ta siis spets akva kittiga kivi külge aga nüüd on ta kuidagi suht lössi vajunud. Mis ma temaga tegema peaks?




Sellel seenel on ka vist mingi probleem päeval ajab kübara peal mingid punnid üles nagu vistrikud. Aga öösel kaovad ära nagu all oleval pildil näha. Äkki selles asi et vesi liiga soe?




Pilt siis erakvähi kesta ajamisest

[img]/images/upload/iku@vähk.jpg[/img]


Esimene mälestus akvast(erakvähi kest)




Klounid muidu elavad esialgu suht kenasti ja saavad damselitega ka kenasti läbi. Mida ei saa öelda, et damselid omavahel läbi saaks.




Ehk see on nats kahtlane et ühel klounil on mustad täpid peal aga poes öeldi, et see ok!

Vetikad nüüd küll kivide poore ei ummista.

Nitraatide vähendamiseks on sul ainult üks võimalus - veevahetused. 20% veevahetusega saaksid NO3 40-lt 5 peale 10-11 korra järel, ja sedagi siis, kui neid samal ajal juurde ei teki. 30% puhul oleks vajalik kordade arv 7, 40% puhul 5 jne. Minu meelest peaksidki korraga rohkem vett vahetama ja seda kasvõi iga päev, kuni asi on kontrolli all. Mitte mingil juhul ära hakka mingeid kemikaale kasutama. Selle tulemuseks on tõenäoliselt totaalne katastroof.

Igasugused nitraadifiltrid ja -reaktorid, sh. ka SERA Bio-denitrator, on väga tülikad kasutada. Selles mõttes, et nad peavad olema väga täpselt välja reguleeritud, muidu on neist rohkem kahju kui kasu. Reaktori sees peab olema anaeroobne keskkond (negatiivne ORP), mille hindamiseks on vajalik ORP monitor. Vaevalt, et Sera omale seda üldse külge panna annab. Muidugi võib ka mõõta välja tuleva vee ORP-d.

Millega ja kui suures koguses sa oma kalu toidad? Ilmselt annad neile liiga palju või siis laguneb kividega kaasa tulnud orgaaniline aine. Liigsete nitraatide tõttu vohavad ka vetikad.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

üldiselt olen juba 5 x 20% vee vahetuse teinud aga tulemus on pidevalt sama. Selleks olen ühe korra kasutusele võtnud Denitroli ja seda 54l vee kohta pannud 1,3 ml ja seda kalakese poe soovitusel. Arvad, et seda lisandit edaspidi ei tohiks ma kasutada? Nii et peaksin iga päev siis veevahetust 20% tegema või on selline tihe vahetus kudagi kahjulik teistpidi? Süüa olen annud 2-3 korda päevas. Ühe korraga olen annud kolm näpuotsa täit ehk veerand teelusikat 4 kala kohta.

Neli kala selle akvaariumi kohta on liiga palju. Peaksid otsustama, kas loobuda klounidest või damselitest.

Veerand teelusikat toitu, misiganes see ka poleks, 2-3 korda päevas on selle akvaariumi ja ka sinu nelja kala jaoks kohutavalt palju. Nii ei ole ka midagi imestada, et veevahetused ei aita. Vähenda toiduportsjonit kolm korda ja toida neid ainult kaks korda päevas.

JBL Denitrol ei aita nitraatide vastu. Vastupidi, see ainult kiirendab mürgiste laguproduktide ümbertöötamist nitraatideks. Kuidas sul lood NO2-ga on? Selle preparaadi kasutamine ei ole pikemas perspektiivis mõeldav, nii sa ei saa kunagi nitraatidest lahti. See preparaat on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks ainult alguses, uue akvaariumi käivitamisel, kui baktereid pole kusagilt mujalt võtta. Sinu akvaariumis pidid nitrifitseerivad bakterid olemas olema, nagu ma aru sain ei olnud tegemist täiesti uue akvaariumiga. Toitainete lisandudes kasvab bakterite hulk ka kiiresti, nii et mingit vajadust taoliste preparaatide järele ma küll ei näe.

Tuleb otsustavalt vähendada toitmist, vaheta 30% vett iga teine päev, kuni on näha, et NO3 ja NO2 hakkavad vähenema. Kui ei hakka vähenema, tuleb vett vahetada iga päev. Ja niimoodi kogu aeg. Selle tee oled sa ise vabatahtlikult valinud väikese akvaariumi ja suure hulga kaladega. Ma vist isegi kusagil varem soovitasin sul lasta akvaariumil alguses ilma kaladeta kuu aega käia ja alles siis kalu ükshaaval lisama hakata, kogu aeg biokoormust jälgides.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Mina olen oma kasvandikke toitnud nii magevee kui ka merevee puhul ühe põhimõtte järgi. Reegliks on midagi sellist, et kõik toit, mida akvasse panen peab olema söödud ca 2 minuti jooksul (pigem vähem kui üle toita). Nii on lihtsam olnud mul jälgida toidu koguseid, mida kaladele anda. Muidugi merevee kalade ainevahetus on kiirem ja erinevad elukad söövad erinevaid asju, aga eks merevee kalad on ka väledamad ja suudavad 2 minuti jooksul palju rohkem süüa kui magevee kalad.

Alatoitumist ei tasuks väga karta, kuna alatoitunud kala on kerge visuaalsel vaatlusel ära tunda.
NB! Seda kõike muidugi siis, kui kala on terve ja talle pakutakse toitu, mida ta on harjunud sööma kas looduses või akvas.
Siiamaani asi toimib ilusti, aga paluks kogenenumatel meremeestel mind parandada, kui eksin mingis osas. See on olnud lihtsalt minu praegune kogemus ja tundub, et toimib siiamaani edukalt.

huvitav et kalakese poes öeldi et nemad kasutavad seda NO3 vähendamise puhul ja öeldi et pidev 20% vee vahetus on suht kahjulik. Valodja omakorda soovitab oodata sellega ja müüs mulle omakorda mingi azoo Bio-Bacteria - seda ma pole veel julgenud lisada! NO2 on alla 0,1
Kaladest tahaks jah selle musta damseli tagasi anda mulla poodi aga ei saa teda kätte kuidagi. Toit süüakse ikka kohe ära ilma et ta põhja jõuaks langeda. Juba veepinnalt ja lausa näpuvahelt. Kalad on ikka väga näljased aga ehk liialdasin selle veerand teelusikaga ka! Aga püüan siis veel vähem toita ja iga 2 päeva tagant 20% vett vahetada ehk annab tulemust

Arvan, et kalakese jutt 20% veevahetuse kahjulikkusest on täiesti põhjendatud. Sellisel juhul, kui tegu on sissetöötanud kastiga, kus parameetrid on stabiliseerunud sobivasse vahemikku ja pidev veevahetus neid pigem ebasoovitavas suunas nihutab (peaks lisanditega pidevalt korrigeerima). Sina kandsid selle teadmise üle aga enda pisikesse (mite paha, kuid keerulisem), ülerahvastatud, ületoidetud ja ebastabiilsesse kasti...
See pole päris aus.
Mäletan, et ühele minu esimestest küsimustest andsid sa omal ajal vastuse, et oled piisavalt mereakvaristika tagamaadega tutvunud ning täiesti valmis hobiga alustama...
Tuleb tõdeda, et edasijõudmine ja süvitsi minemise tahe pole märgatav...

Kalad saad sa enda kastist kätte nii, et tõstad kivid välja, püüad kalad kinni ja paned kivid tagasi. See paariminutiline protseduur ei anna tagasilööke.

Edaspidiseks jõudu, jaksu ja iseseisva uurimise tahet soovides...

Nad olid teadlikud, et mul pole sissetöötatud kast. Ja söötmisega ma arvan et ma ei liialda lihtsalt ma ei osanud öelda täpset kogust palju ma neile süüa annan. Üldiselt annan ma 3 näpuotsa täit(üks näpuotsa täis 4-5 tükki) ja see süüakse ennem ära kui see märjaks jõuab saada.
Tõesti tagamaasi ma uurisin niipalju kui võimalik oli aga mul puudub praktiline kogemus. Ja segadusse ajab see, iga ühel on oma arvamus mis ja kuidas asju ajada. Ex ma pean edaspidi õiged valikud tegema ja midagi ei tule ju üle öö!!! Üldiselt olen ma kõike asju teinud Valodja soovitusel. Tema on mulle suurim abimees

Võibolla läksid nitritid (NO2) ja nitraadid (NO3) sassi. Denitrol aitab vähendada nitriteid lisades bakterieid, mis nitritid nitraatideks ümber töötlevad. Järgmine tsitaat on JBL enda tekst.

Mis testiga sa NO2 mõõtsid, kas selle testiga saab veel väiksemaid kontsentratsioone mõõta või on eelmine juba 0? Kui sul on NO2 alla 0,1, siis see näitab, et sul on nitrifitseerivaid baktereid enamvähem paras ports, st. nad suudavad koormusega peaaegu toime tulla. Mingite preparaatidega neid veel juurde lisada ei ole mingit mõtet. Nende populatsioon on isereguleeruv - kui on rohkem toitu, siis paljunevad kiiresti, kui vähem toitu, siis osa neist surevad.

Ma kordan veel üks kord. Nitraadid saavad tekkida ainult orgaaniliste ainete lagunemise tulemusena, kui sa just neid mingite kemikaalidena ei lisa. Orgaanilised ainete allikad akvaariumis on toit ja silmale nähtavad ning nähtamatud surevad elusorganismid kividel ja kivides. Kalade kasutegur on suhteliselt väike, lugesin kusagilt, et nad omastavad ainult 10% toidust. Ülejäänu tuleb välja kujul, mis kõlbab hästi sissetöötanud akvaariumis omakorda toiduks madalamatele liikidele nagu igasugused selgrootud ja muud sitikad ja satikad. Mida ära ei sööda, see laguneb ammoniaagiks/ammooniumiks, see omakorda nitritiks ja viimane nitraadiks.

Võitlus nitraatidega peab koosnema kahest osast, esiteks vähendada nende tekkimise allikaid, ja teiseks, eemaldada juba tekkinud nitraadid kas mehaaniliselt (veevahetus) või bioloogilisel teel (kasvatada organisme, kes kasutavad neid oma elutegevuseks, näit., makrovetikad, denitrifitseerivad bakterid jne.)

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

NO2 mõõdan ma JBL testiga ja see on sippa heledam kui 0,1. NO2 ja NO3 olen ma tõesti sassi ajanud aga seekord mitte sest ma tahtsin neilt osta veel NO3 testi ka aga seda neil ei olnud ja pakkusid NO2/NO3 Tropic Marine testi mis on ühes pakkis.
Hea küll albert tundub et sind saab kõige enam usaldada ja teen sinu nõuannete järgi. Püüan iga 2-3 päevatagant 20% veevahetust teha ja need lisandid mis valodja ja kalalese poepoolt pakuti ei kasuta. Võibolla peaks siis omale ostma makrovetikaid?
Ehitasin omal siis 2 toitekast ventika aga hetkel huvitaks kuhu oleks kõige kasulikum see ventikas panna. Kõige lihtsam oleks panna nagu selles teemas Kallel on pandud.
/viewtopic.php?t ... t=ventikas

Või peaks panema kuidagi ikka lambi ja vee suhtes tasapinnaliselt mitte pikkupidi vaid lappiti? Ja kas ühest ventikast piisab kui see veel asetseb nurgas?

Abi vetikatest nitraatide vastu on tavaliselt rohkem teoreetilist laadi. Neid peab olema palju ja nad peavad kasvama kiiresti, umbes nii, et nädalaga nende mass kahekordistuks. Kui jäävad kiratsema, siis neist tolku pole. Tavaliselt kasvatakse neid eraldi refuugiumis, kuna akvaariumis võivad nad tülikaks muutuda. Mõningaid liike on pärast kivide küljest väga raske jäägitult kätte saada.

Kui kalad on normaalse toitumusega, siis ei tee isegi mõni paastupäev neile paha. Pärast ongi parem isu, olgugi, et sinu jutu järgi nende isupuuduse üle kurta ei saa.

Ma arvan, et sa võiksid proovida ka põhja sifoonida. Selle jämeda substraadi sisse jäävad toidujäätmed kinni ja hakkavad seal lagunema. Sinu üks erakvähk ei jõua üksinda põhja puhtana hoida. Sifoonimise võiks ühendada mõne veevahetusega. Lükka sifooni toru otse ülevalt vastu põhja ja siis tõsta natuke üles, et vesi pääseb jooksma ja korallipuru on samal ajal torus. See nagu loputaks puru puhtaks ja sodi ei valgu mööda akvaariumi laiali. Kui põhjast tumedavärvilist sodi ei tule, siis pole asi hull.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

erakvähiga on nii, et see sell ei taha põhjas olla vaid maijustab kivide peal. Põhja olen nats püüdnud sifoonida aga eks ma püüa nüüd põjalikumalt. Aga muidu ei tundu seal sodi olevat vb sellepärast, et mul ju põhjafilter? Aga kas kividel kasvav vetika pean ikka pintsliga maha pühkima?
Oskab keegi nõuanda selle ventika asukoha kohta?

Ventikas paiguta nii et puhuks vastu vett, siis intensiivistub aurustumine ja selle tulemusel jahtub akva piisavalt. Muidugi pead arvestama sellega, et aurustunud vett tuleb siis tihedamini asendada. Kivide pealt ära küll hakka vetikad pintsliga maha kraapima, las nad olla nii nagu nad on. Kui stabiilne tasakaal tekib, siis kaovad nad ise ära. Tasakkalu tekkimine aga vajab aega ja rahu, mida rohkem sa sekkud seda pikemaks see protsess venib.

Ära selle sifoonimisega nüüd väga hasarti ka mine, parem ongi, kui põhja eriti ei häiri. Nii kuu aja tagant võib mõnest kohast natuke proovida. Kui on näha, et musta sodi põhjas pole, siis ei ole vaja ka sifoonida. Põhjas peaks normaalselt aja jooksul arenema oma mikrofauna, kes jäätmete eest ise hoolt peab.

Selle põhjafiltri kohta ma ei tea. Kui ta pumpaks nii tugevalt, et helbed põhjast taas üles tõusevad, siis oleks ju väga hea.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!